Soe talv tõi korteriühistutesse prussakanuhtluse

Prussakate lemmikpeidikud on köök, vannituba ja WC.

FOTO: Shutterstock

Hiljutises korteriühistute talveakadeemias tõstatasid ühistujuhid ühe olulise teemana prussakatõrje. 

«Võib arvata, et küllap sooja talve tõttu kahjurid taas liikvel ja inimesed küsivad, kuidas oleks kõige parem tõrjet läbi viia,» kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi liidu ajakirjale Elamu. Ta soovitab ühistujuhtidel võimalikult palju koldeid avastada, olukord kaardistada ja siis juba putukatõrje spetsialisti abi kasutades otsustada, kuidas oleks kõige tõhusam kahjuritõrjet korraldada.

«Kõigepealt tuleks kindlaks teha, millistes kohtades majas on prussakad kõige rohkem levinud ja kindlasti oleks abi sellest, kui ühistu esimees või juhatuse liige räägiks sellest võimalikult paljude majaelanikega. Seejärel tuleks juba spetsialistiga kokku leppida tõrje detailides, sh ajas,» soovitab ka putukatõrjet tegeva osaühingu Tomson omanik Juhan Tomson.

Tomsoni sõnul on kõige ohtlikum, kui prussakate tõrjet peetakse iga korteriomaniku enda asjaks. «Näiteks üürnik pole väga valmis tõrjet tegema, kui omanik ei käsi,» toob ta oma kogemustest näite. «Kui aga igaüks teeb tõrjet erineval ajal ja erinevate vahenditega, kaasneb sellega suur resistentsuse oht. Selline seisukoht on väga ohtlik ka teiste kahjurite, näiteks vaaraosipelgate puhul. Siin on suur võimalus, et valesti tehes asi hoopis hullemaks läheb,» toonitas Tomson. 

Samuti ei ole ühiselt tehtud tõrje korteriomanikule nii kulukas, kuna kulud jaotatakse korteriomanike vahel.

Kuidas prussakad kellegi koju saavad?

«Kõige kergemini tulevad nad naaberkorterist,» vastab Tomson EKÜL ajakirjas Elamu. «Eriti alt ja ülevalt, kuna vertikaalne liikumine on tunduvalt suurem. Tihti on neid võimalik aga saada ka kauplustest ja isegi ühistranspordist.» Kui aga prussakad on juba majja tulnud, siis ilma üldise tõrjeta on kogenud spetsialisti hinnangul raske garanteerida, et nad mõnda korterisse ei jõua. «Isegi, kui te pole neid enda korteris näinud, ei maksaks üldise tõrje puhul tõrjest keelduda,» manitses ta.

Sama meelt on on ka Urmas Mardi. «Seaduse kohaselt on iga korteriomanik kohustatud kasutama talle kuuluvat kaasomandi osa heaperemehelikult, mitte teiste inimeste õigusi riivates. Prussakas pole koduloom, vaid siiski kahjur, ning inimesed peavad mõistma, et kõigi korteriomanike huvides on kõige tähtsam kahjuritõrje tõrgeteta läbi viia. Oluline on  kindlasti prussakaprobleemist üldkoosolekul rääkida, tõrjest teavitada jne.»

Putukatõrje spetsialisti sõnul piisab 80 protsendil juhtudest ühest tõrjekorrast, kuid probleemsetes korterites ja nende lähiümbruses on mõnikord vaja ka kordustõrjet. «Seda tehakse umbes kuu aja pärast. Prussakate lemmikpeidikud on köök (eriti külmkapi ja valamu ümbrus), vannituba ja WC, aga tõrjet tuleb teha terves korteris. «Seda eelkõige profülaktikaks, sest pärast tõrjet võivad nad algul väga intensiivselt liikuma hakata. Liikumisteed on eelkõige toru- ja ventilatsioonišahtid, aga ka pistikud,» selgitab Tomson.

See et prügišahtid on prussakate leviku põhjuseks, ei ole putukatõrje spetsialisti sõnul aga päris õige. «Prussakad saavad küll seda mööda liikuda, aga päris prügišahtis nad paljuneda ei saa. Küll aga konteineriruumis, kui seda regulaarselt ei puhastata,» hoiatab ta. Kui kellelgi on mingeid terviseprobleeme või muid küsimusi, julgustab Tomson tõrjujale sellest rääkima.

«Vajadusel saame nõu anda või mingeid muid tõrjeviise kasutada. Parem on seda teha paar päeva enne tõrjet,» annab kogenud spetsialist nõu. «Tavaliselt ei ole pärast tõrjet soovitatav paar päeva põrandaid pesta, aga tuulutada võib kohe. Kööki võib üldjuhul kasutada kasvõi kohe, aga parem oleks paar tundi oodata. Väikesed lapsed ja koerad võiksid tõrje ajal pigem õues olla, see oleks selline soovituslik nõuanne,» räägib ta.