7 asja, millega arvestada soklikorruse korterit ostes

Kõige rohkem on soklikorruse kortereid pakkumisel vanades puitmajades Kalamajas, Pelgulinnas, Uues-Maailmas ja Kadriorus.

FOTO: Shutterstock

Kui mõni aastakümme tagasi kasutati soklikorrust panipaiga või mõne väikeäri jaoks, siis nüüdseks on kas täielikult või osaliselt maja soklis asuvast korterist saanud nišitoode, millele on olemas kindel ostuklientuur. Olgu põhjuseks siis soodsam hind või huvitav planeering ja sisekujundus.

Kõige rohkem pakutakse seda tüüpi kortereid vanades puitmajades Kalamajas, Pelgulinnas, Uues-Maailmas ja Kadriorus. Ka uued majad, kus soklikorruse korterid saadaval on, paiknevad enamuses neis samades asumites.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kristiina Aderov toob välja seitse punkti, mida peaks jälgima, kui plaanite osta korteri soklikorrusele.

Kellele kuulub sokkel?

Esmalt tasub uurida, kas tegemist on üldse korteriomandiga. Soklikortereid on kahte tüüpi. Esiteks korterid, mis asuvad läbi kahe korruse ehk on osaliselt soklis. Teine variant on aga selline, kus kogu korter asub soklis.

Esimese variandi puhul võib olla oht, et kunagi on tehtud sõbralikud maja-sisesed kokkulepped ja üks korteriomanik sai osa soklist endale ja ehitas selle välja. Tuleb uurida, kas kogu pakutav pind on ka ametlikult korter või on selleks vaid esimese täiskorruse osa. Palju on juhtumeid, kus heal juhul on olemas kasutuskord või erikasutusõigus või mõni muu leping ühistuga, hullemal juhul pole mingit kirjalikku tõestust sellisele kokkuleppele. Kui nii, siis see tähendab, et korteriomandit pole ning peab alustama tagantjärele seadustamise protsessi.

Elu- või äripind?

Eelmise punktiga haakub ka see küsimus. Uurige järele, kas tegu on eluruumi või äripinnaga. Näiteks osa täielikult soklis olevatest korteritest võivad senimaani olla registreeritud töökoja või kauplusena.

Kas kodulaenu saab?

Kui tegu on äripinnaga, peab arvestama, et kodulaenu pangast ei saa. Elamispinna puhul tasub tähele panna, et nõutav omafinantseering võib tavapärasest suurem olla. Probleeme tekitab ka puuduv või segane dokumentatsioon.

Kas on hinnaerinevusi?

Jah, on küll. Tallinnas võib erineda soklikorruse ruutmeetrihind esimesest korrusest isegi kuni 50 protsenti. Seega, kui ostate, ärge makske turuhinnast enam.

Kas soklis on ikka hea õhk?

Muidugi ei saa üle ega ümber sellest, et sokli puhul tuleb kontrollida sisekliimat. Möödas on ajad, mil selliseid elamispindu tunti niiskete ja hallitavate keldrikorteritena. Nüüdsed ehitusvõtted ja -normid tagavad, et soklikorruse korteris on valgust, õhku ja mugavusi.

Aga et olla selles kindel, tasub uurida, kuidas on lahendatud see, et niiskust ja rõskust ei tekiks. Kuidas toimib ventilatsioon ning kuidas on põrandad ja seinad soojustatud. Kui kuskil on näha niiskust või hallitust, siis tuleb sellele kohe tähelepanu juhtida.

Kas valgust ka on?

Palju räägitakse soklikorterite puhul valgusest. Sellega tuleb arvestada, et soklis asuv korter ei ole kindlasti mitte nii valgusküllane. Veel enam, kui soovite aknakatteid üleval hoida, leppige sellega, et tõenäoliselt võite näha mööduvate inimeste jalgu.

Kas ruumi on piisavalt?

Olenemata sellest, kas korter asub täielikult või osaliselt soklis, kehtivad sellele ranged nõuded.

Vastavalt ehitusseadusele peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 ruutmeetrit; laius vähemalt 2,4 meetrit ja kõrgus vähemalt 2,5 meetrit, ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 meetrit.

Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab piisava loomuliku valguse.