Puust ja punaseks: kuidas renoveerida klassikalist puidust treppi

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Enamasti U-kujulised ja L-kujulised või siis hoopis sirged ühekäigulised trepid on vanades majades ühendanud omavahel eri korruseid. Õige puittrepp on alati valminud meistri käe all vastavalt konkreetse maja mõõtudele ja vajadustele. Vana trepp väärib kindlasti korda tegemist, ajaloolise detailina tõstab aegu näinud trepp iga hoone väärtust. 

Tisler, puidurestauraator ja endine kutseõpetaja Vahur Kõrbe, kes on korda teinud suurel hulgal vanu treppe ütleb, et klassikaline puittrepp on hoonete kõige keerulisem puitkonstruktsioon, mille valmistamine vajab meistrikätt. «Lisaks funktsionaalsele otstarbele võib trepp olla unikaalne kunstilooming, mis kaunistab interjööri,» ütles ta.

Trepiastmete nagisemine

Vana trepi juurde käib aga üsna sagedasti trepiastmete nagisemine. Vahur Kõrbe mainib, et nagisemine võib olla üsna häiriv, kuid seda oskasid vanad meistrid vältida, mängides puidu erineva niiskustasemega: astme- ja varvaslaudade jaoks kasutati hästi kuiva materjali ja põsepuude valmistamiseks niiskemat.

«Põskede kuivades tõmbusid tapipesad kokku ja pigistasid nendes asetsevate astmelaudade otsad tugevalt kinni. Kui aga trepimaterjal kuivab ja astmed hakkavad nagisema, siis on nagina kõrvaldamiseks kaks varianti: kas kinnitada detailid tugevasti üksteise külge või määrida liitekohti, et hõõrdumist ei oleks kuulda,» märkis Kõrbe.

Kui trepile on võimalik alt ligi pääseda, siis saaks varvaslaudu korralikult suruda astmelaua soonde või kangutada kiiludega. «Eelnevalt tuleb vanad naelad eemaldada või läbi saagida. Surve all tuleksid varvaslaudade alumised servad uuesti kinnitada kruvidega. Teise moodusena puuritakse altpoolt mõned kaldused avad astmelaua soonde ja pressitakse sinna püstolist liimi või silikooni.»

Kui astmelauad nagisevad põsepuudes, siis tuleks altpoolt nende tapipesadesse lüüa kõvast lehtpuust kiilud. «Kiilu teraviku jaoks võib pragu enne peitliga laiendada,» soovitas asjatundja.

Trepiastmete kulumine

Pidev trepist käimine kulutab ka trepiastmeid. Seetõttu võib astmete kulumist pidada ka üheks tavalisemaks probleemiks vanade puittreppide puhul.

«Kulunud astmetega trepp võib küll olla ilus vaadata, kuid varjab endas libisemisohtu. Tavaliselt kulub käiguteel astmete esiserv umbes 60 – 70 mm laiuselt nõgusaks. Sellist treppi taastatakse astmelaua kulunud osa proteesimise ehk asendamise teel. Proteesi valmistamiseks on soovitav kasutada vanu põrandalaudu, mille on sisse imendunud värnits muutnud väga vastupidavaks,» soovitas Kõrbe.

Astmete pragunemine

«Seevastu astmete pragunemist esineb vanade treppide puhul harva, kuna vanasti välditi liimpuidu kasutamist. Kui trepiastmetel esinevadki peened praod, siis need täidetakse kitiga või puidupahtliga või siis puiduhermeetikuga. Kitsastesse pragudesse on aga pärast mustuse eemaldamist võimalik sobitada ja sisse liimida kergelt kiiljaks hööveldatud liistud. Liist kiilutakse kohale vasardamisega ning väljaulatuv puit hööveldatakse ja lihvitakse astmega tasaseks,» õpetas Kõrbe.

Logisevad käsipuud ja trepipulgad

Vanade puittreppide puhul võib ette tulla ka seda, et käsipuu logiseb või on aegade jooksul kaduma läinud mõned trepipulgad. Käsipuu võib Kõrbe sõnul logisema hakata kinnituste väsimise tõttu. Sellisel juhul soovitab Vahur seina külge kinnitatud logiseval või lahti tulnud käsipuul rikutud keermeavadesse liimida jämedamad tüüblid ning kruvida seejärel uuesti kinni.

Puuduolevad keerduvad käsipuufragmendid tuleks aga valmistada massiivpuidust koha peal käsitsi ja ühendada trepikontsruktsiooniga tüüblitega ja tõmmitsatega.

«Kuna käänukohtades on puidul tugev kaldkiulisus, siis on sealt sageli ära murdunud väikeseid klotse. Need kohad saab parandada plommidega,» ütles ta.

Mida aga teha kui trepi käsipuult puuduvad pulgad?

«Need tuleks asendada uutega, soovitas ta. «Kuna treitud sambad ja pulgad on käsitöö, siis tellitakse need näidise või täpse joonise abil meistrilt. Ehituspoodides müüakse küll erinevaid treitud trepipulki, kuid need sobivad pigem uutele treppidele või siis tuleks vahetada terve komplekt. Kandilise ristlõikega trepipulkade valmistamisega on võimalik toime tulla ka restauraatoril.»

Treppide taaskasutamine

Kui lammutamisele läheb vana maja, siis hea tava näeb ette lammutatava hoone paremate ehitusdetailide säilitamist ja võimalusel ka nende taaskasutamist mujal. Treppegi püütakse päästa nii palju kui vähegi võimalik. Küll aga on vanu puittreppe keeruline uude kohta paigutada ja mahutada, sest iga trepp on unikaalne. Vahur Kõrbe nendib, et on kerge mõista soovi päästa unikaalseid puittreppe selleks, et neid hiljem miljööväärtuslike hoonete renoveerimisel taaskasutada.

«Renoveeritud majade pööningu- ja soklikorruste väljaehitamise juures leidub aga selle kohta väheseid häid näiteid. See on harva õnnestunud, kuna vanad trepid on mittestandardsed ja nad on kunagi ehitatud unikaalse korrustevahega ja kandekonstruktsioonide asukohaga. Lisaks on naelte ja tüüblitega kokku monteeritud treppidel lammutamise käigus purunenud paljud unikaalsed detailid. Nende taastamine nõuab töömahukat käsitööd,» rääkis Kõrbe.

Trepi viimistlemine

Puittreppide viimistlemise töökäik on sama nagu laudpõrandate puhulgi. Kui trepil parandused tehtud ja seisukord hea, võib trepi täielikult renoveerida, eemaldades vana värvkatte või siis uuesti üle värvida.

Treppe võib värvida näiteks linaõlivärviga või siis eksponeerida naturaalset puitu. Viimasel puhul saab viimistlusena kasutada nii lakkimist, õlitamist kui vahatamist.