Huvitavad asjad, millega enne WC-paberi leiutamist taguotsa pühiti

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Anna Shvets / Pexels

Inimkond on suure osa oma eksistentsist saanud tänapäevase tualettpaberita hakkama –  tsivilisatsioonid pole selle tõttu langenud! Kuid mida meie esivanemad WC-paberi asemel kasutasid?

Ühiskasutatavad käsnad pulga otsas

Privaatsus ja head sanitaartingimused olid Rooma impeeriumis luksused, mida enamik endale lubada ei saanud, kirjutab rd.com. Enamik roomlasi pidi oma asja ära tegema avalikes tualettides ehk ladina keeles lavatrina'sVähe sellest, et oma asja pidi ära tegema avalikus kohas, polnud tualettides vaheseinu, seega istuti kõrvuti. 

Enda puhastamiseks kasutasid roomlased ühiskasutuses olevaid käsnu, mis olid monteeritud pulga otsa. Seda kaadervärki kutsusid roomlased tersorium'iks. Peale kasutamist loputati käsna soolavee ja äädika segus. 

Tersorium.

FOTO: By D. Herdemerten ( Hannibal21 ) - Own work, CC BY 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=22647938

Personaalsed hügieenipulgad ja suured lõhnastatud paberid

Pika ajalooga Siiditeelt on arheoloogid teinud nii mõnedki huvitavad avastused. Üheks neist on personaalsed hügieenipulgad, mida kaupmehed endaga kaasas kandsid. Loode-Hiinas tehtud avastus pärineb kahe tuhande aasta tagusest ajast. Hügieenipulk oli valmistatud bambusest, ning selle üks ots oli, enesestmõistetaval põhjusel, kangasse mähitud.

Esimesed vihjed WC-paberi kasutamisest Hiinas pärinevad juba kuuendast sajandist. Ajalooürikutest tuleb välja, et 1391. aastal kasutas Hiina keiser ja tema perekond tualetis käies suuri lõhnastatud pabereid.

Kanepist valmistatud pakkimispaber Hiinast, ligikaudu 100 aastat eKr.

FOTO: Ytrottier / CC BY-SA (https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0)

Kivid ja keraamika

Antiikajal kasutasid kreeklased hügieeni tagamiseks kas kive, mida kutsuti nimega pessoi või keraamikakilde, mida kutsuti nimega ostraka. Pidevalt naabritega sõjajalal olevatel kreeklastel oli kombeks ostraka'le oma vaenlase nimi graveerida. Samu kilde kasutati ka demokraatlikes protsessides – see, kelle nimi kildudel enim figureeris, pagendati linnast minema. Demokraatia nimel!

Ostraka.

FOTO: By Marsyas - Own work, CC BY-SA 2.5, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=475528

Kuivatatud maisitõlvikud ja ajalehed

Esimeste eurooplaste elu Ameerika mandril ei olnud meelakkumine. Uue keskkonnaga kohanemine oli raske ja paljud kolooniad ei elanud esimest talvegi üle. Seega pidid asustajad olema leidlikud, seda ka personaalse hügieeni tagamisel. Avalike tualettruumide asemel oli esimeste eurooplaste keha kergendamise kohaks mets ning enda puhastamiseks kasutati kuivatatud maisitõlvikut.

Maisitõlvikud.

FOTO: Livier Garcia / Pexels

18. sajandi teises pooles olid ajalehed muutunud Põhja-Ameerikas igapäevaseks nähtuseks. Kuid selle asemel, et peale lugemist ajaleht prügikasti või kaminasse visata, kasutati seda tualetis käimiseks. Ajalehed ja isegi kuulsad kataloogid lasid trükikojas lehe serva augud teha, et oleks mugavam lehti tualettruumi riputada. 

Raviomadustega paber

Tänapäevase WC-paberi leiutajaks peetakse ameeriklast Joseph Gayettyt, kes tuli 1857. aastal turule kanepikiududest ja aaloest valmistatud hügieenipaberiga. See oli ilmselt esimene kord ajaloos, kui enda puhastamiseks sai midagi pehmet kasutada. Gayetty leiutus ei jäänud rivaalidel märkamata. Peagi tulid paljud ettevõtted lagedale ka oma WC-paberi versiooniga. Eksperimenteeriti kõikvõimalike värvilahendustega, kuniks valik tänase päevani kasutuses olevale säravvalgele jäi.