Asjatundja selgitab: miks ja kui tihti soojussõlme hooldada tuleks

Soojussõlmed vajavad iga poole aasta tagant hooldust.

FOTO: Adven

Kaasaegset soojussõlme juhib automaatika, mille eesmärk on hoonet võimalikult ökonoomselt kütta. Kui aga selle hooldamine venib pikale või ununeb sootuks, on moodsast ja efektiivsest automaatikast vähe kasu, sest see ei pruugi töötada oma võimete tasemel.

«Regulaarne soojussõlme hooldus tagab soojussõlme korrasoleku ning aitab seega hoida kokku küttekuludelt ja ennetada kulukat soojussõlme remonti,» lausus Adveni keskkonna- ja ohutusjuht Kauri Koster, kes on ühtlasi ka volitatud soojusenergeetikainsener. Tema sõnul vajavad soojussõlmed regulaarset hooldust iga poole aasta tagant.

Mis vajab kontrollimist?

Hooldustööde käigus tuleb kontrollida lekete olemasolu, puhastada filtrid, kontrollida pumpade, kraanide, manomeetrite, termomeetrite, kaitseklappide, paisupaagi ja automaatika korrasolekut. Kontrollida tasub ka välisõhu temperatuurianduri korrasolekut, mille järgi toimub soojussõlme töö reguleerimine.

Kord aastas on otstarbekas teostada sooja tarbevee soojusvaheti läbipesu, et vältida katlakivi teket ja soojusvõrku tagastuva temperatuuri tõusu. Nimelt tagab soojussõlm hoonele vajaliku kütte ja sooja vee valmistamise. Rohkem hooldust vajab just tarbevee pool, kuna üldjuhul täidetakse hoone küttesüsteem, sealhulgas radiaatorid kaugküttevõrgu soojuskandjaga, kuhu on lisatud vett pehmendavaid aineid, mis aitavad katlakivi tekkimist vältida.

«Sooja tarbevee puhul võib tekkida katlakivi just nagu veekeedukannus. Kui soojusvahetit regulaarselt katlakivi eemaldamiseks läbi ei pesta, võib mõne aja möödudes see lõplikult ummistuda ja nii tekib vajadus soojusvaheti uuega asendada,» selgitas Koster. Tagastuva temperatuuri tõusu võib põhjustada automaatika rike.

«Meie soojusinspektorid näevad kõrge tagastuva temperatuuri põhjuseid otsides tihti, et soojussõlme automaatika on kas häälestamata, katki või üldse välja lülitatud. Soojussõlme häälestus tasuks lasta kindlasti üle kontrollida juhul, kui majas on kohati liiga soe või kohati liiga külm – see viitab, et süsteem ei ole tasakaalus või vastavalt välisõhu temperatuurile korralikult seadistatud töötama,» kirjeldas ta.

Regulaarse hoolduse käigus tuleb kontrollida sekundaarsüsteemi täiterõhku, mille suurus peaks olema soojussõlme passis kindlaks määratud. Soojuskandja rõhku hoiab töökorras paisupaak, mis vajab kontrolli kord aastas, soovitavalt enne kütteperioodi algust. Ebapiisava täiterõhu korral tekivad häired hoone küttesüsteemi töös.

Hooldus igas vanuses hoonetele

Kosteri sõnul projekteeritakse iga soojussõlm vastavalt hoone soojuskoormusele. Kui hoonet renoveerimise käigus hoone soojusvajadus väheneb, tuleb ka soojussõlm viia vastavusse hoone tegeliku soojuskoormusega.

See võib tähendada mõningate seadmete väljavahetamist või isegi täiesti uue soojussõlme paigaldamist. Seega ei tohi täieliku renoveerimise käigus unustada ka soojussõlme, mille väljavahetamata jätmine ei pruugi tagada loodetud kokkuhoidu küttearvetelt.

«Kui soojussõlme seadmed (küttevee regulaator, sooja tarbevee regulaator, soojusvahetid jne) jäävad vanad ning ei ole vastavuses hoone vähenenud soojusvajadusega, siis soojussõlm ei pruugi korralikult töötada ning kokkuhoid küttearvetelt võib jääda tagasihoidlikumaks, kui loodeti,» nentis ta.

Koster juhtis tähelepanu, et soojussõlme hooldamine ei sõltu selle vanusest, vaid seda tuleks teha kord poole aasta tagant igal juhul, et säilitada soojussõlme ökonoomne töö. «Hoolduse puhul on oluline järjepidevus ja mitte see, kas soojussõlm on äsja paigaldatud või juba pikemat aega töös. See on just nagu autoga – isegi, kui osta esindusest uhiuus auto, peab ikka hoolduses käima, et võiks muretult edasi sõita,» põhjendas ta.