Tubakaküünlast seebilahuseni: olulisi nüansse, mida kasvuhoone kevadisel ettevalmistusel silmas pidada tuleb

Seemnete ja istikute valimisel eelista eestimaised sorte.

FOTO: Shutterstock

Kasvuhoonet tuleb puhastada vähemalt kaks korda aastas: enne uue hooaja algust ning selle lõppedes.

Kihtplastik ehk polükarbonaat on kasvuhoonete puhul enimlevinud kattematerjal Eestis. Enne kasvuhoone pesema asumist soovitab aiatarvete ja kasvuhoonetega tegeleva ettevõtte Prime Line OÜ tegevjuhataja Artjom Shapenkov puhastatav pind veega põhjalikult üle loputada. See aitab vabaneda üleliigsest mustusest, tolmust ja abrasiivsetest osakestest, eesotsas liiva, mulla ja tolmuga.

Põhjalik loputus on plastikust pindade puhastamisel iseäranis oluline. «Võib ka tavalise seebilahusega pesta, aga parima võimaliku efekti saavutamiseks soovitame siiski spetsiaalse pesuvahendiga pesta,» täheldas ta.

Abrasiivse hõõrdumise vältimiseks tuleb hoiduda kuivast pühkimisest

  • puhastamiseks on vaja puhast vett;
  • pesemislahus peab olema soe ja sisaldama väheagressiivseid puhastusvahendeid;
  • puhastamisel kasutada märga pehmet lappi või svammi;
  • kuivatades mitte hõõruda materjali;
  • pinda võib puhastada ka survepesuga, kus veele on lisatud väheagressiivset spetsiaalset pesuvahendit KroOon.

Vahaga puhastusvahend

Puhastusvahenditest soovitab Shapenkov vahaga pesuvahendit. Ühe näitena toob ta Eestis arendatud ja toodetud KroOoni, mida saab iseenesest ka majapidamises kasutada.

Mittetoksiline pesuvahend on tema sõnul spetsiaalselt plastikpindade puhastamiseks ja kaitseks välja töötatud. «Sobib kõikide plastik- ja värvitud pindade puhastamiseks, 95 protsenti pesuvahendi komponentidest on kergesti biolagunevad,» selgitas ta.

Vahakihi mõjul muutuvad kõik järgmised puhastuskorrad oluliselt hõlpsamaks ja puhastatud pinnale tekib läige. Vahakiht soodustab ühtlasi ka lume kiiremat mahalibisemist. «Võib ka tavalise seebilahusega pesta, aga parima võimaliku efekti saavutamiseks soovitame siiski spetsiaalse pesuvahendiga pesta,» lisas ta. 

Puhastamisel mitte kasutada:

  • pabersalvrätikuid (need toimivad liivapaberina ja kriimustavad pinda);
  • aknapesuvahendeid või teisi alkoholi- ja ammoniaagibaasil valmistatud puhastusvahendeid;
  • atsetooni, benseeni, bensiini, tetraklorometaani;
  • ammoniaagi- ja orgaaniliste lahustite baasil valmistatud puhastusvahendid võivad imenduda materjali sisse ja põhjustada materjali kiiremat pragunemist.

Profülaktika ja ennetamine

Selleks, et haigustekitajad kasvuhoonest eemal hoida, soovitab Shapenkov kõigepealt mõelda teguritele, mis parasiidid kasvuhoonesse toonud on. 

«Vanasti ei olnud võimalik osta puhast kotimulda, inimesed pidid piirduma tavalise ja lihtsasti kättesaadava mullaga. Avamaa peenarde osas ei olnud asi niivõrd kriitiline – ainult umbrohtu võis olla palju kaasas. Kasvuhoones võis aga puhkeda totaalne tsirkus erinevatest seentest ja haigustest,» rääkis ta.

Kuna salakavalad haigused võivad mis tahes tuuleiiliga kasvuhoonesse sattuda, on ennetustöö ääretult oluline.

Mulla vahetus

Pakendatud muld ja vermikompost on Shapenkovi sõnul tänasel päeval haigustevabad, ka umbrohu seemneid ei tohiks neis leiduda.

«Ei tasu laisk olla ja peab kaine mõistusega suhtuma kasvuhoones mulla välja vahetamisse. Ei saa väita, et see ilmtingimata vajalik on, aga selle peale tasub mõelda,» lausus ta.

Veel ühe ennetustööna soovitab ta kasvuhoone tuulutamist, et liigniiskus selles liialt kaua ei püsiks. «Kui ise ei jõua tuulutada, siis paigalda selleks truu sõber automaatse aknaavaja näol,» soovitas ta. 

Kevadeti on aga paslik kihtplastikuga kasvuhoones tubakaküünal süüdata. Lisaks parasiitide tõrjumisele rikastab see kasvuhoonet vajaliku süsihappegaasiga. «Ja muidugi seemnete või istikute valimisel eelista haigustekindlaid sorte, eriti neid, mis on Eestis aretatud,» märkis ta.