Iga viienda Eesti inimese kodust vara kaitseb neljajalgne

TRT02: NOVA14:TARTU, EESTI, 16MAY17 Pildil lammutamisele minev maja aadressil Nõva 14. sa/Foto SILLE ANNUK POSTIMEES

FOTO: Sille Annuk

Kindlustusettevõtte Gjensidige värske uuringu põhjal järeldub, et Eesti inimene peab oma kõige väärtuslikumaks varaks kodu. Oma koduse vara kaitsmiseks on 64 protsendil Eesti inimestest kodukindlustus, kuid pea iga viies näeb ka oma neljajalgset sõpra ühe turvameetmena kodu kaitsmisel.  

Uuringust tuleb välja, et võrreldes eelmise aastaga on kodukindlustajate arv tõusnud viis protsenti ning endiselt on kodukindlustus ülekaalukalt kõige populaarsem kindlustusliik peale kohustusliku liikluskindlustuse. Samas pole aga ligi neljandik inimestest oma kodu või koduse vara kaitsmiseks kasutusele võtnud ühtegi täiendavat abinõu. 

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk lausus, et praegusel ajal, mil paljud pered on karantiinitingimustes päevad läbi kodus, suureneb kõikide koduseadmete kasutamine ja risk, et mõni nendest seadmetest saab kannatada. Nii võib näiteks kodus olev kohvimasin, pliit või pesumasin töötada karantiiniajal topeltkoormusega.

«Kui koduse vara kaitsmisel ja varguste ennetamisel võib neljakäpalisest seltsilisest olla abi, siis näiteks mänguhoos pikali joostud teleri või õnnetuse tõttu katki läinud pliidi puhul mitte. Selle vastu võib abi olla kodukindlustusest,» nentis ta. 

Võrdluses Balti riikidest naabritega on Eesti inimesed kõige eeskujulikumad kindlustajad. Kui Eestis oli veebruaris kodukindlustus 64 protsendil inimestest, siis Leedus on kindlustajaid 7 protsenti vähem ja Lätis koguni 15 protsenti vähem. Samal ajal aga peavad Balti naabrid Eesti inimestega võrreldes olulisemateks turvameetmeteks ka turvalukku, koera, alarmi, aeda või seifi. 

«Kõikide ohutusabinõude kasutuselevõtt ei ole sageli mõistlik, kuid pelgalt optimismiga kodu ei kaitse. Võtmata kasutusele ühtegi turvameedet riskide maandamiseks, võib vargus- või õnnetusjuhtumi korral saada valusa õppetunni. Oluline on mõista ja selgeks teha võimalikud riskid ning võtta tarvitusele vastavad abinõud,» märkis Mürk.