ÜLEVAADE ⟩ Eriolukorra lõpuga kaasnes huvitav muutus kinnisvaraturul

Kõrge huvi maakodude vastu rauges eriolukorra kadumisega.

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Kui koroonakriisist tingitud eriolukorras võis kinnisvaraportaali City24.ee päringustatistika järgi täheldada suurenevat huvi eramute ja maakodude vastu, siis tehingustatistika andmeil see paraku huviks vaid jäigi. Möödunud aasta mais tehti Eestis elamute ja suvilatega ligi 400 ostu-müügi tehingut, lõppeval kuul on neid tehtud vaid 264 ehk kolmandiku võrra vähem.

«Ilmselt oli esialgne emotsionaalne šokk kogu perega nelja seina vahele isolatsiooni jäämisest suur, kuid hiljem saadi aru, et ka nii on võimalik kuidagi hakkama saada ja nõnda jäi unistus oma maakodust järk-järgult tagaplaanile,» ütles kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.

Tema sõnul on eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid tehtud sel kevadel tegelikult nii vähe, et mõnes maakonnas on raske isegi keskmisi tehinguhindu võrrelda.

«Kui näiteks Raplamaal tahaks praegu keegi oma maakodu müüki panna ja müügihinda naabruskonna sarnaste objektide järgi sättida, siis reaalsete tehinguhindade järgi on see võimatu. Tuleb tellida kas ametlik eksperthinnang või leppida kinnisvaraportaalides esitletud pakkumishindadega.»

Pakkumishindade arvestuses on kõige soodsam soetada maja praegu Järva-, Jõgeva- ja Põlvamaale. Keskmisest kallimad majad on müügis Harju-, Tartu- ja Saaremaal.

Kinnisvaraportaali City24.ee andmeil oli majade keskmine ruutmeetri pakkumishind mai alguse seisuga maakonniti alljärgnev.

Maakond / keskmine ruutmeetri pakkumishind / pakkumishinna muutus võrreldes 2019. aasta maiga

Harjumaa – 1406 / -8 protsenti

Hiiumaa – 846 / -6 protsenti

Ida-Virumaa – 667 / +7 protsenti

Järvamaa – 384 / +7 protsenti

Jõgevamaa – 405 / -1 protsenti

Läänemaa – 750 / -6 protsenti

Lääne-Virumaa – 522 / +7 protsenti

Pärnumaa – 845 / + 8 protsenti

Põlvamaa – 432 / -38 protsenti

Raplamaa – 609 / - 2 protsenti

Saaremaa – 973 / +7 protsenti

Tartumaa – 928 / +7 protsenti

Valgamaa – 595 / +12 protsenti

Viljandimaa – 480 / - 6 protsenti

Võrumaa – 619 / +17 protsenti