Pilt selgeks: kas praegu on ikka õige aeg kodu osta

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Shutterstock

Maailma tabanud pandeemia on Eesti majanduse langusesse viinud. Kahanev majandus mõjutab ka kinnisvaraturgu. Eksperdid räägivad, kas praegu on õige aeg kodu osta ning mida selle juures silmas pidada.

Õige aeg kodu ostmiseks?

Tallinna kinnisvara ruutmeetrihind on kriisi algusest langenud 2,5-3 protsenti, kuid tehingute arv langes aprillis lausa 43 protsenti. Arco Vara analüütiku ja kutselise hindaja Mihkel Eliste sõnul on mai esimene pool näidanud, et kuu kokkuvõttes võib ennustatav langus olla juba umbes 60 protsenti, eelmise kriisi ajal kukkus kinnisvaraturg 75 protsenti. «Nii suurt langust seekord tõenäoliselt ei tule. Küll aga näeme, et hinnalangus jätkub. Tüüpkorterite turul võib maikuu keskpaiga seisuga tähendada, et hinnad on kriisi algusest langenud kuus protsenti,» räägib ta.

Raid & Ko tegevjuhi Andree Raidi sõnul toimuvad muutused kinnisvaraturul aeglaselt. «Paari kuu pärast muutuvad tänased hindu jõuga paigal hoidvad kinnisvaramüüjad närvilisemaks. Sügisel hakkavad otsuseid langetama need kinnisvaraga kimpus olevad inimesed, kelle laenumaksete puhkus hakkab lõppema. Nii võime aasta teises pooles näha hindade langust neilt müüjatelt, kes müügitehinguni jõudmisega enam oodata ei kannata,» räägib ta.

Teised kinnisvaramüüjad hoiavad Raidi sõnul hindu hambad ristis paigal. Sisuliselt lükkavad nad müügitehingud edasi kaugesse tulevikku. Kui tehingu edasilükkamine probleeme ei tekita, siis ei pruugi see halb plaan olla.

Ka Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul võib peatselt oodata hindade langust. Keskmine kodulaenu intress ja muud laenutingimused pole väga palju muutunud. Samamoodi pole muutunud ka omafinantseeringu määrad. «Kui inimene tahab täna kodu osta, siis on selle ostmiseks igal ajal õige aeg. Panga eesmärk on veenduda, et laenusoovija sissetulek oleks jätkusuutlik,» räägib ta.

Kodulaenu antakse

Pärgma sõnul on laenutaotluste arv muutunud turu tõttu languses. Kuigi levib kuulujutt, et pangad eraisikutele kodu ostmiseks laenu ei anna, siis kinnitab Pärgma, et see ei vasta tõele.

«Pangad annavad laenu, see oli nii enne kriisi, praegu ja tulevikus. Laenu väljastamiseks analüüsib pank mitut tahku: laenutaotleja sissetulekut, finantskohustuste täitmise korrektsust, tagatist ja selle seisukorda ning omafinantseeringut. Hoiame silma peal, millises sektoris on oodata rahvamajanduse kasvu ja langust. Pöörame sellele aspektile erilist tähelepanu, sest kriis on mõjutanud paljusid eri tööstusharude ettevõtteid. Laenu väljastamisel läheneme igale kliendile individuaalselt,» räägib Pärgma.

Luminori krediiditoodete juhi Heiki Raadiku sõnul tuleb kodulaenu soovijal enne uue kodu ostmist kõigepealt iseseisvalt oma võimalusi hinnata. «Kui inimene on varem olnud oma kohustuste osas vastutustundlik, tema sissetulek on piisav ning ta tunneb end tööturul kindlalt, siis tasub koduostu huvi korral panga poole pöörduda ja oma võimalusi täpsemalt uurida,» räägib ta.

Uusarendused on kahe otsaga mõõk

Pärgma sõnul on panga poole pöördunud ka palju uusarendusse kodu ostnud inimesi, kellel on vahepeal töötasu alandatud või on vara turuväärtus vähenenud. «Oluline on mõista, et uusarenduste puhul sõlmitakse tavaliselt enne võlaõigusliku lepingu allkirjastamist laenuleping, mis kantakse panga poolt välja alles siis, kui ostetav vara on valmis ja sellele on seatud hüpoteek. Kui maksevõime on vähenenud selles ulatuses, et laen ei ole enam jõukohane ning laenuvõtja seda ka ise kinnitab, siis ei ole mõistlik laenu välja maksta,» räägib ta.

Eliste sõnul on uusarendusse korterit osta plaanivad inimesed mõnevõrra paremas seisus. «Teatud projektide puhul on hinnas võimalik tingida ja saada kaasa näiteks tasuta parkimiskoht või panipaik. Kahjuks tingimisruumi väga ei ole, kuna tänaseks päevaks on uusarenduste turu ära katnud peamiselt 13 arendajat, kes on võrdlemisi hästi kapitaliseeritud. Ilmselt pole neil plaanis hindu väga palju langetada,» sõnab ta.