Hea uudis: kodulaenude intressid tõenäoliselt ei tõuse

Kodulaenude intressid tõenäoliselt ei tõuse.

FOTO: Shutterstock

Eesti Panga finantsturgude osakonna rahapoliitiliste operatsioonide spetsialisti Tiit Meidla sõnul ei too Euribori tõus tõenäoliselt kaasa kodulaenu intresside tõusu.

Euribor on intressimäär, millega pank laenab raha erinevatelt finantsinstitutsioonidelt. Euriborist sõltub, kui palju raha kulub eestlastel kodulaenude tasumiseks. Viimasel paaril kuul on Euribor kiiresti tõusnud, kuid jäänud siiski negatiivsele poolele, kirjutas Meidla keskpanga blogis.

«Intressimäärade langus on euroalal toimunud juba väga pikka aega, mis tähendab, et laenuraha on muutunud odavamaks. Põhjuseks on see, et neid, kes tahavad raha välja laenata, on rohkem kui neid, kes soovivad laenu võtta. Intressimäärasid on hoidnud all ka see, et euroala keskpangad on käivitanud suuri varaostuprogramme ehk lihtsamalt öeldes on trükitud juurde uut raha,» märkis ta.

Meidla rääkis, et globaalne koroonaviirusest põhjustatud majandusseisak on ka pangandussektori ja rahaturud stressi viinud. Selles olukorras hindavad pangad likviidsust kõrgemalt kui varem ning pangandussüsteemi stressile viitab ka Euribori tõus.

Eesti Panga eksperdi sõnul on viimase aja Euribori kiire tõusu taga mitmeid tegureid. «Esiteks on rohkem neid panku, kes ei taha enam nii odavalt laenu anda ja hoiavad vaba raha igaks juhuks tagavaraks. Teine põhjus võib olla seotud euroala killustumisega, kus tugevate, näiteks Saksamaa, ja nõrkade, näiteks Itaalia pankade jaoks on laenuraha hinnaerinevus kasvanud,» kirjutas Meidla.

Ta lisas, et kuna Euribor ei ole riskivaba intressimäär, siis mõjutab seda ka nii pangandussektori kui terviku tugevus kui ka see, kui odavalt keskpank kommertspankadele laenu annab.

Muu hulgas tõi Meidla välja ka asjaolu, et seoses koroonaviiruse puhanguga kasvas märtsis-aprillis euroala pankade nõudlus dollari järele ja seegi hakkas Euribori üles vedama. 

Meidla selgitas, et kodulaenu maksmisel on olulised kaks intressimäära – esiteks marginaal, mis sõltub konkreetsest kokkuleppest laenuvõtja ja panga vahel, ning teiseks Euribor. Need kaks kokku liites saamegi intressi, mida tuleb igakuiselt tasuda.

Tema sõnul surub Euribori allapoole see, et euroala keskpangad on käivitanud uue ja väga suure varaostuprogrammi, mille maht ulatub 750 miljardi euroni ehk 7 protsendini euroala SKP-st.

«Samas on kodulaenu puhul tegemist pikaajalise laenulepinguga, sest kodulaene võetakse ju aastakümneteks. Selle aja jooksul võib Euribor mitu korda muutuda, kuna seda mõjutavad nii euroala keskpankade rahapoliitika – kui odav või kallis on laenuraha –, pankadevahelise rahaturu likviidsus kui ka see, kui suured riskid on pangandussektoris. Kehtib rusikareegel: mida pikem periood, seda suurem on risk,» täheldas Meidla.

Keskpanga eksperdi hinnangul tasub igal laenuvõtjal kaaluda pikaajalise laenu võtmisel seda, kas tasub riskida teda potentsiaalselt vaid ühes suunas mõjutava Euribori liikumisega.

«Paljudes vanades ja ka uutes laenulepingutes on tingimus, mille kohaselt ei saa laenuvõtja kasu sellest, kui Euribor kukub nullist allapoole. Seega tasub laenuvõtjatel alati kaaluda laenu intressimäära fikseerimist kas laenu tähtajaks või siis vaid teatud perioodiks,» ütles ta.

Meidla sõnul on finantsturul küll palju ebaselgust, kuid ka uute laenude intressitõus näib pigem ebatõenäoline. Seda põhjusel, et pankade uue laenu portfellid kahanevad kiiresti ja väheste uute klientide hoidmisest ollakse huvitatud.

Allikas: BNS