SUVI EESTIS ⟩ Sibulatee: Peetruse malakad, antikristuse masinad, ajalooline lubokk ja palju muud

Peetruse malakaga teetseremoonia või klaas veini roosiaias

Kui tahad teada, mis oli koomiksi eelkäija, kust tuleb väljend sinine esmaspäev, mida kutsuvad vanausulised antikristuse masinaks, kuidas vanakurja suhkru seest välja ajada, mis paganama juurikas see Peetruse malakas on või kuidas töötab peenrakell, siis tuleb sammud seada Peipsimaa külastuskeskuse poole. 

Külastuskeskuse rahval on sel aastal käed-jalad tööd täis. Üsna pea avatakse uusim atraktsioon, milleks on lubokiõu. Kuid mis asi see lubokk täpsemalt on? Külastuskeskuse perenaise Kairi sõnul on tegemist puulõikelise klišeega trükitud ja käsitsi värvitud selgitava tekstiga trükipilt, mis oma olemuselt meenutab koomiksit. 

Lubokitrükk on alles algus! Külastuskeskusel on huvilistele veel palju muudki põnevat pakkuda. Külastuskeskuse Sigurimuuseumis saab tutvuda Peipsimaa kohvikasvatuse ja -joomise traditsioonidega. Kas tõesti kasvatatakse Eesti suurima järve kaldal kohviube? Kairi sõnul on Peipsimaa rahva kohviks hoopis harilik sigur, mis kasvab nende kodukandi mustas mullas nagu mühinal. 

Tädi Šura kohvikus pakutakse sigurist valmistatud toite ja jooke. Peipsi kohvi ehk siguriteed keedetakse valmis kaadervärgis, mida kohalikud antikristuse masinaks kutsuvad, ent üldsusele on see peamiselt tuntud samovari nime all. «Kui kuuled samovari vilisemas, siis lippa kiiresti meie teetseremooniast osa võtma. Muuhulgas räägime vanausuliste elust ja ajaloost järveäärsetes külades. Teetass ees, suhkrutükk põses ja laual kuhjaga sibulapirukaid – see ongi meie teetseremoonia!» räägib Kairi.

Sibulatee kõige glamuursem osa on kindlasti Alatskivi loss. Ühendkuningriigi kuninganna Elizabeth II Šotimaa suvekodust, Balmorali lossist tugevalt mõjutatud mõis on kindlasti üks Eesti uhkemaid. Lossis tegutsevad gurmeerestoran, hotell ja muuseum. «Sel aastal rõhume pigem siseturismile ja ootame kõiki külla! Usun, et meie hulgas on palju inimesi, kes veel Alatskivi lossi näinud ei ole,» räägib lossi juhataja Laura.

Laura sõnul ei tohiks potentsiaalne huviline kindlasti maha magada Alatskivi lossipäevi. «Lossipäevi tähistame teisel augustil. Tasuta giidituurid, esinejad ja palju muud huvitavat. Imeline terrass, klaas veini, kaunis roosiaed ja vaated järvele – mida veel elult tahta,» meelitab Laura inimesi Alatskivile.

Alatskivi lossist kiviviske kaugusel Hirveaia naabruses tegutseb aga juba kolmandat aastat väike pereettevõte, mis toodab kohalikust toorainest käsitööveine. Alatskivi mõisamaitsete veinid on oma põnevate ja harukordsete maitsenootidega ära võlunud nii kodumaised kui ka kaugemad külalised. Mõisamaitsete põhiliseks tegevuseks on veinidegustatsioonide korraldamine, kuid neile, kes ilusti küsivad, võib mõisamaitsete perenaine Külli tutvustada ka kiivalt saladuses hoitud Ivan Tšai tee fermenteerimise tehnoloogiat.

Peipsiääre valla kultuuritööspetsialisti Reeda sõnul tuleks tema kodukanti sattudes kindlasti leida aega ka selleks, et käia läbi Liivi muuseum, Kodavere pärimuskeskus, Kolkja vanausuliste muuseum, Alatskivi matkarada ja Kallaste liivapaljand. «Omamoodi elamus on tegelikult ka kohalikud külalaadad, eriti sellised, kus müüakse igasugu lahedat vanavara. Ise soovitan kindlasti läbi käia «Kokora vända» ja «Nööpnõelast traktorini» laadalt,» kirjeldab Reet mida põnevat Peipsiääre vallal pakkuda on.

Kõrgkunstist purgitäie vobladeni

Peipsi ranniku üheks paremini hoitud saladuseks on Voronja galerii. Vanausuliste küla kaluri majapidamises kasutusena seisnud paadikuuris avatakse igal suvel rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorite poolt kaasaegse kunsti näitus. Voronja galerii eestvedajad elamuskunstnik Kaili Kask ja auhinnatud prosaist Raul Oreškin põimivad kunstisuve, idüllilise kodukohviku ja eriimelised sündmused kokku üheks maagiliseks ja unustamatuks paigaks.

«Tänavune Voronja suvehooaeg, avaneb 20. juunil lausa kahe näitusega. Paadikuuris saab näha kirjanik Vahur Afanasjevi kureeritud näitust «Kättemaks. Mесть. Revenge.» ja saunamajas avaneb kuuma- ja leilikindel fotonäitus «Möirg», mille autor on Terje Talts» tutvustab galerii eestvedaja Raul algava suve plaane.

Lisaks saab galerii aeda rajatavas «Skulptuuride pargis» näha esimesi skulptuure. Kohale on jõudnud Elo Liivi, Timo Tootsi ja Terje Ojaveri skulptuurid ning suve jooksul lisanduvad veel ka Kaisu Koivisto, Teet Suure, Jan Kausi ja Silja Truusi taiesed. Skulptuuride aeda saab edaspidi külastada aastaringselt – kevadiste õunapuude õitsemise aegu, või siis kui naabrite vahtrad oma punased lehed maha on laotanud.

Püsime kunstilainel edasi, kuid seekord lähme külla tallu, kus tegeletakse paljude jaoks tuttava näputöö — kudumisega. Turgsi käsitöö- ja tervisetalu on olnud juba viimased neli aastat kangakudujate paradiis. Perenaine Veinika korraldab oma talus kangakudumise laagreid nii esimesi samme tegevatele algajatele kui ka kogenud spetsialistidele. Siin saab kolm-neli päeva pühenduda ainult oma hobile ja unustada muudest muredest pungil argipäev. 

Talu peremees Ergo valmistab laagrikülalistele tervislikku toitu ja ööbida saab romantilises aidamajakeses. «Järjest rohkem kasutavad inimesed võimalust leppida kokku mõnepäevane kudumislaager oma sõpruskonnale. Peipsimaal võetakse rändajad lahkesti vastu ka siis, kui pole soovi mitmeks päevaks kuduma jääda,» räägib Veinika.

Sel suvel laiendab Turgi talu oma teemavaldkonda ka terviseteenuste suunas. Kuigi kangakudumine on juba iseenesest teraapiline tegevus, saavad nüüd alguse ka hingamise ja joogalaagrid. See on loomulik jätk perenaise hingamisterapeudi õpingutele. «Tänapäeva stressirohkes maailmas on järjest olulisem osata säilitada endas rahu ja olla teadlik oma mõtete ja tunnete mõjust. Hingamise- ja joogalaagrist tasub osa võtta neil, kes soovivad õppida vabanema piiravatest mõttemustritest ja juhtida ise enda enesetunnet,» räägib Veinika oma uuest ettevõtmisest.

Peipsiäärse sibulatee põnevaimad külad on kindlasti vanausuliste rajatud Varnja, Kasepää ja Kolkja. Kuid ühes neist kolmest peitub üks hästi hoitud tore saladus. Varnja küla on koduks Mesi tare kodumajale. See on koht, kus saab kogeda midagi väga ehedat, sest vanausuliste elule truuks jäänud kodumaja on tunnustatud ka EHE kvaliteedimärgiga. Reisi ajas tagasi ja koge, kuidas elu ennemuistel aal välja nägi!

«Sel suvel soovime külalistele pakkuda veelgi ägedamaid elamusi ja nii on meil valminud Peipsi järve kaldale pargitud paatidesse öömajad. Paadimajad nimedega Mesispa, Mesipesa ja Mesisviit on ideaalsed romantiliseks puhkuseks Peipsi ääres,» räägib Mesi tare kodumaja perenaine Herling.

Pereettevõttel on plaanis jõuda oma toimetustega ka nii kaugele, et suve jooksul avatakse Varnjas veel üks põnev ettevõtmine. Pererahva hobi koguda samovare on kasvanud kodust välja ja ei mahu nende endi tuppa enam ära! Nii nokitsetaksegi ühe vana eheda vanausuliste maja kallal, et seal samovarimaja avada. Suure samovaridekollektsiooni taustal hakatakse pakkuma teed ja ilmselt ka nüüdseks juba kuulsat Peipsi kohvi. Muidugi ei puuduks ka tee kõrvalt maitsvad sibulapirukad! 

Vanast piiripunktist uute maitseelamusteni

Peipsi rahva üheks suurimaks sündmuseks on iga-aastane Alatskivi vanavaralaat. Laat toimub kõigi takistuste kiuste ka sel aastal, täpsemalt 5. septembril. Muljetavaldava ajalooga laata korraldab kohaliku Kivi kõrtsi pererahvas. Kodusest toorainest suu vesistama panevaid roogi valmistav kõrts on hea koht, kus keha kinnitada. «Püüame oma tubli töökollektiiviga pakkuda kõigile maitseelamusi. Retsepte oleme aastate jooksul kujundanud klientide eelistuste järgi. Ka praegu on mul mitu vahvat toiduretsepti peas mõlkumas, mis loodetavasti varsti teostuvad,» räägib kõrtsi perenaine Aigne.

Otse Peipsi rannal Nina külas asub Nina kordoni külalistemaja. Kordon on nagu sibul, mille koore alt tuleb välja mitu põnevat kihti, mida tasub avastada. Antiikmööbliga sisustatud öömajas on kaheksa tuba ja voodikohti jagub 28 inimesele. «Hommikust sissemagamist kartma ei pea, sest varajase äratuse eest hoolitsevad küla kuked, kuigi muidugi on alati võimalik aken ka kinni panna,» räägib kordoni peremees.

Kordonist on võimalus laenutada jalgrattaid, et ümbruskonnas tiir teha ning kui Peipsi oma kevadrahutuse välja elab, siis on võimalik kohapealt laenata ka paati ja kanuud ning järvel meremeest mängida. Kellel julgust jätkub, saab piirivalvetornist kaugemaidki paiku uudistama minna.

Kodukohvikute traditsioon on eestlaste seas väga populaarseks saanud. Ka Sibulateest ei ole see uue aja traditsioon mööda läinud. Juba viiendat aastat panevad valla hakkajad elanikud oma kodus puhvetid püsti. Ägedad kodud, kus pakutakse põlvest-põlve edasi antud maitseelamusi, on avatud kõigile. MTÜ Sibulatee eestvedaja Liisi sõnul on tema valla puhvetid väga hea põhjus, miks auto nina Peipsi poole pöörata. Eelmisel aastal käis kohalikke maitseid nautimas ja talvevarusid täiendamas rohkem kui 6000 inimest.

Sibulatee on avastamist väärt. Ühest nädalavahetusest ilmselgelt ei piisa ja ootamatult võidki leida ennast oma auto nina ikka ning jälle Peipsi lääneranniku poole pööramas.