Eelmisel nädalal jõudsime oma rännakuga sibulateele. Peetruse malakate ja antikristuse masinate maalt on ainus loogiline samm võtta suund Peipsi pealinna Mustveesse. 

Tartu poolselt teelt tulles hakkavad kuldsed kuplid juba kaugelt silma – Mustvee ongi nagu üks uhke sibul, täis ajalugu, kultuuri ja sõbralikke inimesi. «Mustvee valla kultuur on mitmekesine ja rikas. Iidsed traditsioonid, kakskeelne elanikkond ja erinevad usud teevad selle valla Eestis ainulaadseks. Juba Mustvee linnas on viis erineva usu kirikut,» kirjeldab Mustvee valla avalike suhete nõunik Krista Pint oma koduvalda.

«Peipsi Toidu Tänav» Mustvee linnas.

FOTO: Ülle Jukk

Mustvees on kirikuid kindlasti rohkem kui koole ja kauplusi kokku, aga rahvast jagub ka mujale. Siin kandis on alati hinnatud kohvitamist ja tee joomist. Peipsi järve kaldast vaid mõnesaja meetri kaugusel Mustvee kesklinnas asub kohalike seas legendaarne punane maja, mis on koduks Peipsi teemajale. Kirju minevikuga maja ehitas 1903–1907 aastal omaaegne linnaprominent härra Leib. Kahel korral punase kukega maadelnud maja ei ole kunagi varem nii uhke välja näinud!

Peipsi teemaja.

FOTO: Peipsi teemaja

«Täna on Peipsi teemajas õdus kohvik ja pisike meenepood. Pakume siinsele piirkonnale omast toitu ja joogipoolist. Siin saab haugata erinevaid pirukaid, mis on alati värsked ja kohalikust kraamist tehtud – ikka Peipsi sibul ja kala. Koht on nii värske ja udupeen, et daamidel on soovitatav tulla kübaratega, sest siis tunned end kui kolmekümnendate supelsaks,» räägib teemaja juhataja Eveli.

Mustveest edasi liikudes jõuame Jõgevamaa uude ossa – Avinurme. Avinurmes ootab meid sel aastal juba oma esimest ümmargust juubelit tähistav Avinurme puiduait, mis kaasmaalaste seas tuntud eelkõige oma kuulsate tünnide poolest. Suvel on ait avatud esmaspäevast pühapäevani. Lisaks Eesti suurimale puiduvalikule saab aidas ka mõnusalt keha kinnitada ning keelekastet nautida. 

Avinurme puiduaida meenepood.

FOTO: OÜ E.Strauss

«Seni pole suutnud kliendid puiduaita kaubast puhtaks osta. Ikka jagub seal tünne, jänne, vitsikuid, korve, kotte ja kappasid, värvilisi mune ja uhkeid kindaid, puidupitsilisi korve ja edevaid puidust ehteid. Ägedaid asju on meil palju ja tuleb muudkui juurde. Teie mõtlete ning meie juba nuputame, kuidas seda puidust välja nokitseda. Isegi valgustid ja kraanikausid on puidust tehtud,» räägib puiduaida perenaine Eveli.

Aidast paar sammu edasi astudes leiame Avinurme edevaima atraktsiooni – Avinurme rongi. Puiduaiast leiab rongi väljumise «graafiku». Terminit graafik tuleb siinkohal mitteametlikult võtta. Kindel on igal juhul see, et oma saabumisest etteteatamisel pannakse masinale aurud sisse. Raudtee pole küll väga pikk, kõigest üks kilomeeter, kuid lõpp-peatus on üpris kummaline, kuna asub keset padrikut.

Avinurme rong.

FOTO: OÜ E.Strauss

Metsas on RMK oma vara kõigile vaatamiseks ja nautimiseks puhta priilt kätte jaganud. Mustikavälu kohe raudtee kõrval, puhas osoon turgutab keha ja kopse ning lindude laul ergutab kõrvu ja hinge. Uudishimulikele on metsapeatuses lühike ülevaade Sonda-Mustvee raudteest. Kui loodust juba joobumuseni nauditud, viib rong rahva tagasi algusesse.

Pikk rongisõit teeb näljaseks. Aidas sai söödud küll, kuid tahaks veel miskit hamba alla. Nälja kustutamiseks tuleb seada suund Avinurme keskuses asuvasse Apteekri puhvetisse. Pererahvas pakub kõigile teelistele head toitu koos värske leivaga. Sellest vanast majast leiab haiguse tarbeks rohtu, väljakasvanud soengule juuksuri kui ka kätetööd koolituste näol. Perenaine Heli räägib sekka põnevaid lugusid maja ajaloost. 

Apteekri puhvet.

FOTO: Gerli Tooming

«Sooja leiva lõhna on juba kaugele tunda ja ikka seatakse ju sammud sinna, kust tuleb toidu lõhna. Suviti on meil käed jalad tööd täis, plaanis on nii mõndagi huvitavat. Kes kord siin käinud tuleb ikka ja jälle tagasi,» räägib puhveti perenaine Heli.

Avinurmest uuest lõunasse liikudes jõuame pisikesse Kääpa külla. Väike küla peidab aga suuri aardeid! Kõige suurem neist on ilmselt Kääpa jõesängis peituv mõõk, mis meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja jalad alt lõikas. Legendi järgi ootab mõõk siiani uut kangelast, kes selle taas jõest välja tooks.

Kalevipoja koda.

FOTO: SA Kalevipoja Koda

Just selle legendi auks on Kääpale loodud Kalevipoja koda koos muuseumi, seikluspargi ja mänguhooviga. «Meie muuseum on läbinud põhjaliku uuenduskuuri ning avab pidulikult uksed 4. juulil. Kogu ekspositsioon on üles ehitatud nii, et kõik vanusegrupid lahkuvad siit elamuse võrra rikkamana. Ekspositsioon sisaldab ajalugu, kunsti, pärimust, näidendit, filmi, joonistamist, geograafiat, loodust, füüsikat, lugemist, kuulamist ja ka kehalist treeningut. Näiteks saab hobuse seljas mööda maja ratsutada või virtuaalmaailmas Kalevipojana põrgust välja seigelda,» räägib SA Kalevipoja Koda juhatuse liige Annika.

Tegevust jätkub terveks päevaks. Muuseumi õuealal asub suur mänguhoov, kust leiab Kalevipoja lapsepõlve mänguasju, mis rahvale mängimiseks välja pandud. Mõõgad, kirved, saed, vokid, kangasteljed ja palju muud – kõigele saab oma käe külge panna.

Kalevipoja koja seiklusrada.

FOTO: SA Kalevipoja Koda

Adrenaliinilaksu jahtijatele on metsa sisse ära peidetud Kalevipoja seikluspark. Madalam rada «Seiklus Kalevipoja jälgedes» on mõeldud kõigile, kes soovivad turnida ja meeskonnatööd teha. Kel aga pikkust juba üle 150 sentimeetri, saab minna rännakule pilvepiirile – puulatvades asuv ronimisrada «Lennuk» on selleks just sobiv valik. Trotsides kõiki raskusi ja takistusi, jõuavad kõik lõpuks maale tagasi. 

Kalevipojaga rammu katsumine võtab võhmale ning moonakott vajaks täiendamist. Kust midagi head ja paremat saada? Eks ikka siit samast Kääpa külast! Siinmail on juba kolm aastat korraldatud taluturgu Kääpa OTT, kus kohalikud tootjad pakuvad oma kraami otse tarbijale.

Kääpa OTT taluturg.

FOTO: SA Kalevipoja Koda

Kääpa OTT toimetab Kalevipoja koja maadel, seega ei ole vaja pikka teed ette võtta. Lapsed saavad mänguhoovis ringi joosta, samal ajal kui vanemad toidupoolist välja valivad. Suvisel ajal on turg avatud neljapäeva õhtuti kella 18–19. «Kääpa OTT osaleb juba mitmendat aastat «Avatud Talude» päeval. 22–23. augustil osaleme oma pop-up restoga Peipsi toidu tänaval ja ootame kõiki külla aadressil Mustvee, Jõe 11,» räägib Annika.

Rääbisefestivali peategelased.

FOTO: Ülle Jukk

Kääpast tagasi Mustvee poole liikudes jõuame Tiheda külla, kus avati hiljuti Peipsimaa suurim muuseumikompleks – Peipsimaa muuseum. Muuseumis on temaatilised väljapanekud Peipsimaa vanausuliste kultuurist, olmeesemed, eksponaadid piirkonna rahvamajandusest ja loodusest ning ka Tiheda külast pärit ja üle maailma tuntud kunstniku-ikoonimaalija Pimen Sofronovi tubamuuseum. 

Peipsimaa muuseum.

FOTO: Peipsimaa muuseum

Muuseumis on ka ruum õpitubade korraldamiseks, kus saab kätt harjutada ikoonimaalimisega, keedusuhkru valmistamisega, sibulapatsi punumisega ja palju muud. Kaasa saab osta Peipsi kultuuri ja loodusega seotud suveniire, käsitööd ja erinevaid kohalikke maiuseid.

Muuseumi juhatajal Natalial on lugejatega hea meel jagada rõõmsat uudist. Lähiajal algavad ehitustööd Peipsimaa muuseumi teisel korrusel ja Peipsi järveelu tuba kolitakse naaberhoonest muuseumi peahoonesse.

Peipsimaa muuseum.

FOTO: Peipsimaa muuseum

Mustvee vald on avastamist väärt. Ühest nädalavahetusest ilmselgelt ei piisa ja ootamatult võidki leida ennast oma auto nina ikka ning jälle Peipsi lääneranniku poole pööramas – Mustvee vallas ja Jõgevamaal on avastamist palju. Just selles maakonnas asub põnevaid seiklusi ja palju avastamisrõõmu pakkuv Kultuuritee.

«Kultuuritee on reis läbi ajaloo tänapäeva. Alustades Eesti Rahva Muuseumist on hea minna Jõgevamaa suunas peipsiäärset vanausuliste külaelu ning eripärast kultuuri kaema, sõita samal postiteel, mida kasutasid kunagi riigivalitsejad teel Peterburist Euroopasse. Uurida saab esivanemate asustusjälgi, nautida eripalgelist loodust ning saada osa mõisaromantikast,» räägib Jõgevamaa Arendus- ja  Ettevõtluskeskuse turismiarendusjuht Eveli Jürgenson.

Jõgevamaa kultuuritee.

FOTO: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Põnevad üritused Mustvee vallas, millel silm peal hoida: