Ekspert: 5 põhjust, miks kinnisvaraturul suurt pauku ei tule
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
16. juuni 2020, 16:37
/nginx/o/2020/06/16/13155397t1h44cf.jpg)
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul ennustavad mõned paanitsejad ja taksojuhid, et kinnisvarasektorit tabab sügav kriis ning mõni analüütik on lubanud vastasel juhul isegi karvamütsi ära süüa, kuid reaalsus on teine. Taastumine tuleb kiirem kui eelmisel korral ja selleks on reaalsed eeldused.
«Kindlasti ei tule sellist kinnisvarasektori kukkumist nagu 2008–2009. aasta kriisis, mil osade varaklasside hinnad langesid isegi rohkem kui poole võrra. Sisuliselt on tegemist väga erinevate kriisidega. Praegune kriis on tehniline – nõudlus ei vähenenud, lihtsalt osa majandusest keerati koroona tõttu mingiks ajaks jõuga kinni. Jah, sellele järgnevad majanduslikud mõjud, millest taastumine ei tule nädalatega, vaid kuude ning ilmselt paari aastaga. Võrdluseks võib tuua, et eelmisest kriisist taastusid kinnisvaras enamuse varaklasside hinnad keskmiselt kaheksa kuni kümne aastaga. Seekord nii pikalt ei lähe,» prognoosis 1Partneri juht.
«Praegune seis on selline, et piltlikult öeldes kukkus aprillis ostu-müügitehingute aktiivsus korraks aastatesse 2009–2010, mais oli olukord veidi parem. Hetkel oleme aktiivsusega aastates 2011–2012,» lisas ta.
Praeguseks on Tallinnas eluotstarbelise kinnisvara ostu-müügitehingute hinnalangus olnud 5-10 protsendi piires, üüride puhul, sõltuvalt piirkonnast, 10-25 protsenti.
«Tundub, et selles kriisis läheb meil sarnaselt sellega, mis juhtus Leedus eelmises majanduskriisis – hinnad langesid oluliselt vähem kui Eestis, kuid tehinguaktiivsus jääb madalaks,» sõnas Vahter.
Tema sõnul on tänane ühiskond üldiselt rikkam ning viimasel kümnendil tõstis hindasid pigem meie enda tootluse ja palga kasv, mitte laenatud raha. «Võrreldes eelmise kriisiga käitub ka riik teistmoodi – puhvreid ja vedrusid on rohkem nii eraisikutel-ettevõtetel kui Euroopal, mis suunab majandusse rekordilisi summasid,» rääkis Vahter.
Teine suur põhjus, miks see kriis kinnisvara nii suurelt ei mõjuta on, et üle võimete tarbimist oli oluliselt vähem ning pangad on olnud laenamisel nii tavainimesele kui ka kinnisvaraarendajatele palju konservatiivsemad.
«Kinnisvaras on potentsiaalselt halbu laene üleval oluliselt vähem. Samuti on paljud inimesed juba kas kõik või arvestatava osa oma laenust kinni maksnud ning neil pole põhjust oma kodu odavalt müüma hakata. Kui eelmise kriisiga olid ka pangad ise halbade laenude tõttu raskustes, siis seekord on olukord teine,» selgitas Vahter.
Ka arendajad on eelmisest kriisist õppust võtnud. Projekte luuakse pigem maja haaval ning kopp lüüakse maasse alles siis kui vana müüdud. Ilma müügibroneeringuteta uut maja pelgalt lootuse pealt ehitama ei hakata. Lisaks on kinnisvaraarendus koondunud suuremate-tugevamate kätte, kes jõuavad ka pikema müügiperioodi ära kannatada.
«Pikas plaanis rõhutab värske Eesti inimarengu aruanne, et elu koondub järjest enam Tallinna ja Tartu ümber, mistõttu jätkub nendes kohtades kinnisvarasektori areng igal juhul,» märkis Vahter.