ÜLEVAADE ⟩ Korterituru täielikust taastumisest ei saa veel rääkida

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Shutterstock

Hoolimata pühade sattumisest arginädalale ning Eestit tabanud kuumalainest, jätkus juunis kinnisvaratehingute arvu kasv, kirjutab analüütik Igor Habal.

Ehkki andmed pole veel lõplikud, sõlmiti juba praeguste numbrite põhjal võrreldes maiga 10 protsenti enam tehinguid. Korteritehingute arv Eestis on viimastel kuudel olnud seega järgmine: aprillis 1180, mais 1345 ja juunis 1480. Eelmise aasta juuni tasemest jäi puudu 17 protsenti ning kriisieelsete 12 kuu keskmisest 25 protsenti.

Paranenud olud tekitasid optimismi

Tehingute arvu kasvu taga on valdavalt piirangute leevenemine ja optimism tuleviku suhtes. Kuigi endiselt räägitakse sügisest kui otsustavast perioodist, julgetakse ka täna tehinguid teha, ehkki heade uudiste kõrval peab möönma, et riigipoolsete otsetoetuste lõppemine võib tööpuudust veel edaspidigi kasvatada.

Eriti suurt huvi on näidatud maamajade ja suvilate vastu: kui korterituru täielikust taastumisest ei saa veel rääkida, siis juunis sõlmiti majade ja suvilatega üle 400 tehingu, mida oli 50 võrra enam kui möödunud aasta samal ajal, jäädes viimase 12 kuu kontekstis alla vaid eelmise aasta juulile. Ilmekas on siinjuures veel tõik, et Harjumaal langes tehingute arv enam kui 20 võrra, samas kui ülejäänud Eestis see valdavalt suurenes.

Korteritehingute kasv oli samuti laiapõhjaline, langedes vaid neljas maakonnas, samas kui Harjumaal kasvas tehingute arv enam kui 50 võrra, Tartumaal ligi 30 võrra ning Ida-Virumaal ja Jõgevamaal ligi 20 võrra.

Ehkki Tallinna nõukogudeaegsete tüüpkorterite näitel on hinnad nõksu võrra allapoole liikunud, ei saa me siiski laiapõhjalisest hinnalangusest rääkida. Turul käib endiselt külm sõda – teatud osa ostjaskonnast soovib näha suuremat hinnalangetust, samas kui müüjad on endiselt veendumusel, et tipphinnaga on võimalik ka praegu ostjaid leida ning ei kipu oma kaupa turult ära võtma. Tõenäoliselt näeme me siiski mingit hinnalangust, ent kasvanud nõudluse juures, on müüjad oma argumentidele saanud hingetõmbeaega juurde.

Juunis oli korteritehingute mediaanhind Eestis 1411 eurot ruutmeetri kohta, mis on aastataguse ajaga võrreldes veidi enam kui protsent kõrgem. Harjumaal oli tehingute mediaanhind koguni 2020 eurot ruutmeetri kohta, Tartumaal 1414 eurot ruutmeetri kohta ja Pärnumaal 1045 eurot ruutmeetri kohta.

Tallinnas on järelturg aktiviseerunud

Tallinnas sõlmiti esialgsetel andmetel 631 korteritehingut ehk 100 tehingut enam kui mais. Kuna tehingute mediaanhind oli endiselt kõrge, siis kirjeldab see hästi fakti, et uusarenduste osakaal oli endiselt kõrge. Kuna ka tehingute arv näitas suurt kasvu, võib sellest järeldada, et ka järelturg, mis mais veel erilist tõusu ei näidanud, on juunis suurema hoo sisse saanud.

Uusarenduste reaalmüük on aga aeglane, teises kvartalis sõlmiti 50 protsenti vähem tehinguid kui I kvartalis ning seda hoolimata võimalusest, et eluruumide hinnalangetuse asemel saavad ostjad tihtipeale korteriga kaasa parkimiskoha, panipaiga või köögimööbli.

Üüripakkumiste hulk on endiselt suur, ehkki juunis oli juba näha, et hinnalangus on suuremas osas pidurdunud.

Ka Tartus tehingute arv kasvas

Järelturu taastumist võis näha ka Tartus – kui varasemal kahel kuul on Emajõe Ateenat iseloomustanud kõrgest uusarenduste osakaalust (37,5 protsenti) tingitud väga kõrge müüdud korterite mediaanhind (enam kui 1600 eurot ruutmeetri kohta), siis juunis kukkus see 1475 euro peale. Võrreldes maiga sõlmiti korteritega 30 müügitehingut enam.

Muus osas liigub Tartu turg üsna Tallinna kiiluvees – üüripakkumiste arv on väga kõrge, müügiturul pole hinnad küll kivist, ent laiapõhjalisest langusest ei saa veel rääkida.

Pärnus olukord rahulik

Pärnus sõlmiti juunis 60 tehingut, mis oli nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta sama aja tasemega üsna sarnane. Mäletatavasti oli mai kõrge näitaja taga väikest turgu olulisel määral mõjutanud uusarendused. Seega taastus ka Pärnus järelturg, mis oligi ilmselt eelmise kuu kõige olulisem trend.

Tehingute mediaanhind oli juunis 1314 eurot ruutmeetri kohta, jäädes nii eelmise aasta kui eelmise kuu näitajatele alla.

Narvas hinnad tõusid

Juunis sõlmiti Narvas 44 korteritehingut, mida oli rohkem kui mais, samas mullusega võrreldes langes tehingute arv 14 võrra.

Müüdud korterite mediaanhind kerkis aga taas üle 400 euro ruutmeetri kohta, ning võrreldes mullusega on Narvas mediaanhind tänavu suurenenud 7 protsenti.