Lukas nimetas suure kivi kultuurimälestiseks

Kodu.postimees.ee
Copy
Hiieotsa ohverduskivi.
Hiieotsa ohverduskivi. Foto: Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks Hiieotsa ohverdamiskoha Laitse külas Saku vallas Harjumaal. Ohverdamiskoha moodustab hiiekivide kivikülv, ala keskosas asuv Hiieotsa suurkivi ning veidi eemal paiknev ohvrikivi koos loodusliku keskkonnaga.

«Looduslikud pühapaigad on meie omanäolise pärimuse oluline osa, mida kohalikud elanikud veel tänapäevalgi peavad väge ja tervist tugevdavateks kohtadeks. Sellistena on nende säilimine ülioluline. Riik hakkab nende kaitsele nüüd jälle ka rohkem tähelepanu pöörama,» ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

«Paljud looduslikud pühapaigad Eestis ei ole säilinud või on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et neid paiku üles leida. Hiieotsa ohverdamiskoha puhul on säilinud nii suuline rahvapärimus kui ka pühaks peetud kivid, mis teeb sellest Nissi ja ülejäänud ajaloolise Harjumaa looduslike pühapaikade inventuuri tulemuste taustal esindusliku pühapaiga,» lisas minister.

Hiieotsa ohverdamiskohta kirjeldavad üheksa 20. sajandil kogutud pärimusteadet, millest neljas kajastub paiga pühadus. Sealne ohverdamistegevus on olnud seotud kividega ning kuna pärimusteadetes kirjeldatud paigas asub silmapaistev kivikülv, siis on alust seostada ohverdamiskohta just selle alaga.

Aastatel 1876 kuni 1901 välja antud kaartidelt selgub, et ala on olnud kaetud metsaga, ka pärimusteated kirjeldavad metsa pühapaiga osana. Näiteks on ühes teates Hiieotsa suurkivi nimetatud ka Hiieotsa metsa kiviks ning teises teates on välja toodud, et suure kivi otsa sai ronida kuuskede otsast.

Kultuuriministeerium on koostanud looduslike pühapaikade uurimiseks ja kaitseks arengukava «Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020». Arengukava üks eesmärke on pühapaikade inventeerimine, mis aitab säilitada praegustele ja järeltulevatele põlvedele Eesti looduslikke pühapaiku. Viimast aitab tagada just riikliku kaitse alla võtmine, kuna selleta ohustaksid ajaloolist looduslikku pühapaika raie- ja maaparandustööd ning rasketehnika kasutamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles