Supipotist harjavarteni: suitsu- ja vinguandurite viis suurimat vaenlast

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Võiks ju eeldada, et suitsu- ja vinguandurite suurim vaenlane on tuli, kuid paraku saavad need seadmed pöördumatuid kahjustusi enamasti muul moel.

Turvaettevõtte G4S Eesti tehnilise toe spetsialistid ja kliendihaldurid aitavad inimesi igapäevaselt seoses Nublu suitsu- ja vinguanduritega. Nad tõid välja viis peamist vaenlast, mille tõttu on andurid oma lõpu leidnud.

Kahepoolne teip

Kõige suurem oht suitsu- ja vinguandurile on kahepoolne teip. Teibiga lakke kinnitatud andur kukub varem või hiljem sealt alla. Sellistest juhtumitest kuulevad nad mitu korda nädalas ja keegi neid kokku lugeda enam ei jõua. Halvematel juhtudel on seadme vigastused nii suured, et tuleb uus osta.

Enamasti kasutatakse kõige odavamat kahepoolset teipi, mis väsib üsna ruttu. Harvematel juhtudel kasutatakse küll väga tugevat teipi, kuid siis annab järele laevärv ning suitsu- ja vinguandur kukub alla koos värvitükiga.

Kõige kindlam on andur lakke kinnitada kruvidega, mis komplektis kaasas. Ja isegi kui peaks kunagi tekkima vajadus andur laest alla võtta ja teise kohta paigaldada, siis on kahte väikest kruviauku lihtsam parandada kui teibist jäänud plekke või eemaldunud värvist maha jäetud jälge korrigeerima hakata.

Harjavars

Kuna suitsu- ja vinguandurid paigaldatakse lakke, kuhu keskmine inimene oma käega ei ulatu, siis kasutatakse andurini jõudmiseks tihti harjavart. Suitsu- ja vinguanduritel on testnupp, millega kontrollida anduri töökorrasolekut. Osadel, näiteks Nublu suitsu- ja vinguanduril töötab sama nupp ka vaigistusnupuna kui andur peaks häiresse minema. Ja nii võetaksegi harjavars appi kui on vaja näiteks söögitegemise või ahjukütmise ajal liigse suitsu või vingu tõttu alarmi andvat andurit vaigistada. Paraku lähenetakse sellistes olukordades suitsu- ja vinguanduritele tihti liiga jõuliselt ning lüüakse andur harjavarrega laest alla. Loomulikult on tagajärjeks põrandale tükkideks kukkunud seade, mis sellises seisundis tõenäoliselt enam elusid ei päästa. Pea iga kuu saab mõni Nublu oma kurva lõpu just harjavarre löögi tõttu.

Üks Nublu vastu huvi tundnud naine uuris kliendihaldurilt pikalt ja põhjalikult, millised on Nublu anduri test- ja vaigistusnupu täpsed mõõtmed. Jõudes arusaamale, et sellised nupumõõtmed tema harjavarrega ei sobitu jättis ta anduri tellimata. Loodame, et inimene leidis omale lõpuks sobiva anduri ja seda pole veel harjavarrega laest alla löödud.

Pakend

Harvad pole juhtumid, kus ostetakse koju või saadakse kingituseks elupäästev andur, kuid jäetakse see siis paigaldamata. Ja nii vedeleb see töövõimetuna sahtlis või kapi peal.

Kliendihaldurid avastavad aeg-ajalt, et inimene on tellinud omale Nublu suitsu- ja vinguanduri, aga signaalid, mis ütlevad, et anduril on turvaettevõttega ühendus, mingil põhjusel juhtimiskeskusesse ei jõua. Kui siis kliendiga ühendust võetakse ja probleemile tähelepanu juhitakse, selgub sageli, et andur on aktiveerimata ja pole isegi karbist välja võetud.

Sel aastal oli ühes Lõuna-Eesti kortermajas tulekahju. Päästjate sõnul polnud korteris, kust tulekahju alguse sai, suitsuandurit. Hiljem aga selgus, et korteriperemehel oli tellitud Nublu suitsu- ja vinguandur, see pakiautomaadist välja võetud, esimesed arvedki teenuse eest tasutud, kuid andur ise karpi jäetud, kus see aktiveerimata töövõimetuna seisis.

Suitsu- ja vinguandurid tuleb tootja juhiste järgi paigaldada kohe kui see on koju toodud, vastasel juhul jääbki see kasutult kuskile vedelema.

Supp ja vesi

Veider, aga tõsi. Igal aastal leiavad mitmed andurid oma õnnetu otsa supipotis, kinnitava kliendihaldurid ja tehnilise toe spetsialistid.

Ühes kodus hakkas suitsu- ja vinguandur pererahva ohtra suitsetamise peale valju signaali andma. Pereema ehmatas selle peale niivõrd, et kiskus anduri laest alla ja uputas selle kraanikausis vee alla.

Ühel eakal naisel hakkas Nublu suitsu- ja vinguandur tööle kui söögitegemise käigus liiga palju suitsu tuppa tuli. Juhtimiskeskusele oli ta kontaktiks andnud oma poja, kes elab ema lähedal ja lubas kiirelt olukorda kontrollima minna. Kui poeg ema juurde jõudis märkas ta, et andurit pole enam laes. Küsis siis, kus andur on, mille peale vastas ema, et oli anduri vaigistamiseks selle supipotti uputanud. Kahjuks ei õnnestunud Nublu supipotist päästa ja seetõttu tuli uus andur tellida.

Paanika

Suitsu- ja vinguandurite häiresignaal on väga vali ja ehmatav, mistõttu tahavad inimesed esmalt likvideerida müraallika ja alles siis tuleohu. Suures ärevusehoos ei tule inimestel sageli meelde, et paljudel suitsu- ja vinguanduritel on vaigistusnupp ning kasutatakse siis kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid, et andur ometi vait jääks.

Tegelikult on esmatähtis likvideerida põleng ja saada suits ning mürgine vingugaas toast välja. Kui hakatakse esimese asjana anduriga tegelema, võib isegi toidukõrbemine areneda tulekahjuks, mille kustutamine on juba palju raskem.

Kui kasutatakse suitsu- ja vinguandureid, mis on turvaettevõttega ühendatud, siis tuleb turvafirma kõne kindlasti vastu võtta ja rahulikult selgitada, mis juhtus, et turvaettevõtte töötajad saaks vajadusel abi teele saata.

Ärevushoos mõtlematute tegude vältimiseks tasub kogu perega läbi mängida olukorrad, kuidas käituda kui suitsu- ja vinguandur tuleohust teada annab. Nii on reaalse õnnetuse puhkedes juba palju lihtsam tegutseda, sest igaüks teab, mida ta täpselt tegema peab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles