PANEELIKABLOGI ⟩ Lugu sellest, kuidas Eesti naise kahetoalisest puitmaja unistusest sai kolmetoaline paneelikas

Paneelikas – mida jälgida, kui otsid oma esimest kodu?

Millist korterit sa endale otsid? Just seda küsisid kõik mu sõbrad ja pere, kui teatasin, et olen otsustanud ende esimese kodu soetada. Minu vastus nende küsimusele oli lihtne – kahetoalist. Jah, just täpselt nii lühike oli mu vastus esimestel nädalatel. Sel hetkel ei olnud ma veel mõistnud, et sellest on vähe. Eestis on müügil tuhandeid kortereid, mille hulgast oma lemmik valida. Seega, mida paremini tead oma soove, seda lihtsam on kodu leida. Kuidas aga ikkagi alustada?

Ära esimese ettejuhtuvaga kohe paari hüppa!

See sai mulle enda koduotsingul hästi selgeks. Esimene korter, mida käisin vaatamas 2019. aasta suvel, asus Lasnamäel. See oli kahetoaline, keskküttega ja hinna poolest sobiv. Jah, just see viimane sõna «hind» köitis mind antud korteri puhul eriti. Seega ei mõelnud ma esimese hooga läbi ei aja- ega rahakulu, mis korteri elamiskõlblikuks tegemisele läheks. Korteris oleks pidanud tegema kõikides tubades kapitaalremondi, mida võib pidada tavapäraseks tegevuseks vanemat korterit ostes. Küll aga jäi esimese rõõmutunde juures täiesti tähelepanuta vana pesuruum ja WC, mille peale oleks kulunud kõvasti raha, aega ja ebamugavust seal elamise ajal. Õnneks läks suur hurraa pärast korterist väljumist paari päevaga üle ja juba varsti olin uut potentsiaalset kodu avastamas.

Kontrolli, kontrolli, kontrolli!

Vaid kuu pärast esimese korteri külastust leidsin esimese koha, millega tahtsin kohe panka rutata. Mul olid liblikad kõhus ja tegemist oli armastusega esimesest silmapilgust. Kahetoaline korter, koos kahe rõdu ja kena siseviimistlusega. Vannitoas ootas mõnus vann ja kööki mahtus kokkama rohkem kui kaks inimest. Aja möödudes hakkas minu muinasjutuloss aga kokku varisema. Kõik algas sellest, kui omanikud väitsid, et korterile on veel üks tahtja, seega pean oma otsuse tegema kiiresti. Otsus valmiski päevaga – soovin korteri ära osta. Sellele järgnes aga uus probleem, juba aastaid tagasi maha võetud köögi vahesein oli ehitusregistris registreerimata.

See tähendas aga mitmenädalast ajakulu, mis sõltus täielikult neist, kuid samal ajal sooviti minult saada broneerimistasu. Otsustasin oma unistuste korterist loobuda. Kuu aega hiljem sain aga meili samadelt omanikelt – korter oli vaba ja ka paberiasjad korda aetud. Hakkasin ostu juba taas kaaluma kui viimasel hetkel avastasid mu vanemad, et antud korteriühistu on viimase viie aasta jooksul mitu korda oma maja elanike vastu kohtus käinud maksmata jäänud tasude pärast. See aga tähendas, et minu muinasjutukorter kukkus tänu meiepoolsele asjade kontrollimisele vuhinal kokku.

Ole kannatlik!

Alustasin oma esimese kodu otsinguid 2019. aasta suvel ja 2020. aasta aprillis said dokumendid allkirjastatud. Seega kokku läks vähem kui aasta. Tean ka teiste esimeste koduomanike kogemusest, et võib minna kauemgi. Seega kindlasti ei tasu kiirustada, vaid rahulikult oodata. Vaid nii leiad koha, mis sulle sobib. Lisaks saad igat uut korterit vaatamas käies järjest rohkem aimu, mida siis ikkagi otsid.

Näiteks minu kahetoalisest puitmajas asuvast unistusest sai kolmetoaline paneelikas oma kinniehitatud rõdu, kaugkütte, tsentraliseeritud sooja vee ja võimalusega kohe sisse kolida. Esimest korterit vaatamas käies ei teadnud ma veel, et just need asjad on mulle oma kodu puhul olulised. Usun, et asjad kujunevad protsessi käigus. Seega tasub nautida protsessi ja osta koht, mis lisaks kõigele listis nimetatule ka sinu südame rõõmsaks teeb. Vaid nii saad kindel olla, et tahad seal veeta järgmised paar või rohkemgi aastat oma elust!

Susanna tegemistel saab silma peal hoida tema Instagramis.