AJALOOPÄRL ⟩ Järvamaal on müüa Eesti varaklassitsistliku arhitektuuri üks lummavamaid näiteid

Seidla mõisa on esimest korda mainitud 1639. aastal. Omanikuks oli toona Rootsi sõjakomissar Adam Schrapfferi lesk. Peagi läks mõis von Nierothite perekonnale, kelle käes püsis see 18 sajandini. Mõis, ühes 63 900-ruutmeetrise krundi ja mitmete abihoonetega vahetab omanikku 275 000 euroga.

Ehitusajalooliselt on kõige olulisem Johann Heinrich von Mohrenschildi omandiperiood 1740 - 1785. aastatel. Just tema ajal omandas mõis oma põhilise jõukuse, kujundati välja esinduslik mõisasüdamik ja valmis uhke härrastemaja.

19. sajandil olid mõisa omanikeks Vietingoffid ja Schillingid. Sel ajal viljeleti mõisa aladel aktiivselt aiakunsti; lilli ning puuvilju kasvatati ka müügiks. Mõisas tegutses viinaköök. Eesti Vabariigi ajal tegutses mõisahoones kool, mis püsis seal kuni 1973. aastani.

Mõisa peahoone valmis aastal 1785. Hoone kuulub varaklassitsismi perioodi ning on selle üks väärtuslikemaid näiteid Eestis. Hoone on silmapaistvalt heade klassitsistlike proportsioonidega.

Mõisa ümbritsev park on inglise stiilis. Maantee poolsel küljel oli omal ajal kõrge kivimüüriga ümbritsetud iluaed, mis on hetkel taastamisel. Mõisa tiik, milles varem kasvatati kalu, vajab puhastamist ja süvendamist. Tiigi ääres asub 19. sajandi lõpul ehitatud viinaköök, milles tegutses omal ajal viinavabrik.

Härrastemaja esist väljakut raamivad kahest küljest ait ja tõllakuur. Aida esialgne kuju taastati 1980. aastate lõpul. Tõllakuur on kahjuks varemetes ning vajab renoveerimist.

Uuri põneva pakkumise kohta kinnisvaraportaalist KV.EE veidi lisaks.