NÄPUD MULDA ⟩ 4 olulist tegurit, mida võiks tomatisordi valikul arvesse võtta

Tomatite kasvatamine on Eestis alati populaarne olnud. Kes korra on kohalikus kasvuhoones kasvatatud, päikesest punaseks silitatud paledega tomatit proovinud, see teab, kuidas tõeline tomat maitseb ja lõhnab. Tomatikasvataja teab sedagi, et alati pole saak see, mis loodetud. Kuigi aiapidaja mõistab, et kõik algab õigetest kasvatamisvõtetest, nagu täpne väetamine ja kastmine, kasvude eemaldamine, kasvuhoone tuulutamine ja muu, siis oma osa on ka sordivalikul. Ainult kaunikujuliste viljadega pildist seemne pakendil valiku tegemiseks ei piisa. Hoopis olulisem on süüvida pakendil olevasse infosse. Aga ka infot peab oskama lugeda. Toome teile ära neli olulist tegurit, millega peab aiandussõber tomatisortide valimisel arvestama.

Sordi päritolu

Eestis aretatud sordid kasvavad meie aedades kõige paremini, sest neid sorte luues on arvestatud nii kohalike kasvutingimustega kui ka maitse-eelistustega.

Soojal suvel ei ole tegelikult väga suurt vahet, siis võib saada hea saagi kus tahes aretatud sortidest. Oluline erinevus tuleb esile just ebasoodsal, veidi jahedamal ja vihmasemal suvel, mil lõunapoolsetes riikides aretatud sortide saagi põhiosa valmib alles augustis või septembris. Kui valid Eestis aretatud sordi, saad julgelt usaldada selle sordikirjeldust, sest see kehtib täpselt siinset kliimavöödet arvestades.

Kasvukoht

Kasvukohaga tuleb arvestada. Enamasti kasvatakse tomateid kasvuhoones, kuid seda saab teha ka avamaal, rõdul või isegi toas aknalaual.

Olles kasvukoha paika pannud, vali ka sinna sordiomaduste järgi õige tomatisort. Enamikku müügil olevaid tomatisorte sobib mõistagi kasvatada kasvuhoones. Avamaal kasvatamiseks peab valima selleks spetsiaalselt aretatud sordi. Avamaale mõeldud sordid on vähem vastuvõtlikud avamaatomatit üldjuhul kimbutavale pruunmädanikule. Kui kasvuhoonet või aeda ei ole, siis jätagi tomat aknalauale, aga vali sort, mis lepib vähema valgusega, ei voha kasvada igas suunas ega liiga suureks.

Viljade valmimisaeg

Sorte valides eelistada kindlasti varajasi või väga varajasi, sest ainult sel juhul on loota suuremat saaki ja esimesi oma aia tomateid isegi kütteta kasvuhoonest juba juuli alguses. Täpne sordikirjeldus toimib vaid konkreetse sordi päritolumaal ja piirkonnas, kus ta on aretatud. Meie tingimustes võivad sooja kliima keskmise ja hilise valmimisega sordid anda saaki alles augustis või septembris, mil on päevad juba jahedamad ja niiskemad ning seetõttu jääb kogu saagikus oodatust väiksemaks.

Haiguskindlus

Ühelt õige healt sordilt on õige oodata ka haiguskindlust Eestis levinud peamiste taimehaiguste suhtes, mis aitab vältida liigset saagikadu. Niiskemal ja jahedamal suvel ohustavad tomatitaimi mitmesugused seenhaigused, nagu näiteks hahkhallitus, tomati-ruugehallitus, tomati-pruunmädanik ja -lehemädanik ning varrepõletik. Päris hahkhallitusekindlaid tomatisorte ei olegi, aga teiste kahjustajate suhtes on mitmel sordil osaline või täielik haiguskindlus olemas. Näiteks on olemas ruugehallitusekindlaid tomatisorte (ruugehallitus on lehti kahjustav seenhaigus). Jälle on põhjust eelistada kohalikke sorte, sest neist enamik väga hea haiguskindlusega.

Lõpetuseks soovitame tomatisorte valides lähtuda põhimõttest, et kõiki mune ühte korvi panna ei maksa. Eksootilised sordid on kindla peale samuti väga põnevad ja ahvatlevad, kuid nüüd tead, et arvestada tuleb välimusele lisaks nii kasvukoha, viljade valmimisaja kui ka haiguskindlusega. Tark aednik, kes ei taha saagi koguses järeleandmisi teha, eelistab vähemalt osaliselt kodumaised sorte. Nende nimekirja saad kätte Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehelt.