N, 15.04.2021
Viking

EESTI HARIDUSMEKAD ⟩ Vastse-Antsla vallakoolis sai lisaks kohustuslikule kolmele aastale õppida veel kaks lisa-aastat

Koolihoone peale valmimist, 1910.

FOTO: Eesti Rahva Muuseum / Gustav Mikkelsaar

Peaaegu igast Eesti paigast leiab mõne koolimaja. Kuigi paljud neist ei ole enam koolina kasutuses, jutustavad need põnevaid lugusid õpetamise ja õppimise ajaloost, kunagi koolipinki nühkinud lastest ja ka arhitektuuri erinäolistest suundadest.

Pärast 1866. aasta vallaseadust algas Eestis üldise koolikohustuse kehtestamine, mis tähendas, et kõik lapsed pidid koolis käima vähemalt kolm talve. Kõik vallad pidid nüüdsest asutama oma lastele koolid, olid kohustatud neid üleval pidama ning püstitama sinna, kus see puudus, uue koolimaja.

Vallakoolide hoonete ehitamiseks ei saanud omavalitsused riigilt mitte mingisugust abi, mistõttu tuli raha leida kogukonna seest. Reeglina määrati koolimajade ehitamise finantseerimiseks kogukonna liikmetele lisamaks. Raha oli võimalik laenata ka vallakassast, kuid sinna tuli see hiljem protsendiga tagasi maksta.

Vaade hoonele, 2020.

FOTO: Hanno Talving

Kuigi küllalt tihti abistasid hoonete rajamist ka mõisnikud, seda enamasti ehitusmaterjali kinkimise kaudu, on mõistetav, et vallavalitsused kaalusid hoolikat iga kulutatavat kopikat. Seetõttu olid ehitatavad koolimajad tavapäraselt väga tagasihoidlikud, lihtsad ja praktilised hooned, mis Lõuna-Eestis tähendas reeglina traditsioonilisi poolkelpkatusega palkmaju.

1910. aastal ehitatud Vastse-Antsla vallakooli kahekordne tellishoone torkab taoliste koolimajade hulgas eredalt silma. Vastse-Antsla koolimajas oli kaks klassituba, kaks laste magamisruumi, laste söögituba, kantselei ja kahe õpetaja korterid. Ligi 13 000 rubla maksma läinud koolimaja püstitas praeguse Läti aladelt Härgmäe (Ērğeme) kihelkonnast Stribu talust pärit ehitusmeister Peeter Kirpit, kes aastatel 1906–1907 oli ehitanud näiteks ka Helme kihelkonnakooli hoone.

Vaade hoonele, 2020.

FOTO: Hanno Talving

Vastse-Antsla vallakool oli tähelepanuväärne ka selle poolest, et see oli kõrgema tasemega ehk 2-klassiline vallakool, kus lisaks kohustuslikule kolmele aastale oli võimalus õppida veel kaks lisa-aastat. On teada ainult üksikud vallad, kes asutasid taolisi kõrgema tasemega vallakoole. Ka Vastse-Antsla vallale soovitas rahvahariduse ministeeriumi rajada selle asemel riigi rahastatud ja kontrollitud ministeeriumikool, kuid volikogu lükkas ettepaneku venestamise kartuses tagasi.

Nõukogude ajal nimetati kool asukoha järgi ümber Kuldre kooliks, millena on ta tänapäeval rohkem tuntud. Kool töötas siin kuni uue koolihoone valmimiseni 1995. aastal. Praegu paiknevad hoones lasteaed ja raamatukogu.

Vaade hoonele, 2020.

FOTO: Hanno Talving

Tekstid ja fotod pärinevad Muinsuskaitsepäevade jaoks koostatud näituselt Koolimajad Eestis