KORTERIÜHISTUTE LIIT ⟩ Kortermaja elanike närvid on pingul nagu pillikeeled

Kristina Kostap
, Kodustiil.ee vanemtoimetaja
Copy
Lisaks seadustele reguleerivad meie kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava.
Lisaks seadustele reguleerivad meie kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. Foto: Shutterstock

Kortermaja elanikud pole kunagi varem olnud olukorras, kus kõik inimesed on kogu aeg kodus. Konfliktid on sellises olukorras lihtsad tekkima.

«Mitte kunagi varem pole kortermaja elanikud olnud olukorras, kus pea kõikides korterites ollakse 24/7 kodus. Närvid on pingul nagu pillikeeled,» nendib Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Konfliktid on sellises olukorras, kuhu pingeid lisab ka jätkuv koroonapandeemia, väga kerged tekkima. «Pensionäridest naabrid, kes kõrvalkorteri laste toimetusi ehk muidu ei kuulnud, kuna päeval oli pere tööl ja koolis, kuulevad neid nüüd ja on häiritud. Keegi püüab aega kodu sisustamisega täita, keegi arvab heaks elutuppa spordisaal sisustada ning aktiivselt trenni teha, ja ongi tüli majas,» räägib Mardi.

Mardi sõnul reguleerivad lisaks seadustele meie kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. Ühe inimese vabadus midagi teha ei tohi hakata piirama kellegi teise vabadust ja ära tee teistele seda, mida ei taha ise taluda, nii lihtne see ongi.

«Kui kortermajas on kokku lepitud käitumisnormides, siis mõistlik inimene peab sellest kinni. Ühiselu sujumisel on üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita,» märgib ta.

Kui tegevus naabreid siiski häirib ja sellesuunalisi märkusi on juba tehtud mitmeid, tuleb Mardi sõnul tegevus viivitamatult lõpetada. «Tuleb lihtsalt naabritega suhelda, kompromisse otsida. Paljud keerulised, aega- ja rahanõudvad kohtuasjad kortermajas elamise teemal jääks olemata, kui naabrid omavahel asjad selgeks räägiks,» leiab ta.

Kui aga omavahelised jutud ja tihti ka politseinike sekkumine enam ei aita, jääb üle alustada võõrandamismenetlust. Tuleb meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud – see tähendab, et inimene jääb oma kodust ilma. Mardi arvates võiksid pahatahtlikult käituvad omanikud siiski arvestada võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist.

Mardi sõnul on võõrandamiskaasuseid erinevaid. «Näiteks inimesed karjuvad, lärmavad, sõimavad, taovad vastu radiaatoreid. Rikuvad pidevalt öörahu, korteris käivad joomingud, nii et politsei peab korrale kutsuma. Või siis loobivad prügi laiali või kuhjavad seda kõikvõimalikesse kohtadesse, lõhuvad koridori uksi-aknaid, üritavad põlenguid korraldada,» toob ta näiteid.

«Teinekord on sellisel puhul tõesti tegu juba eestkostel ja piiratud teovõimega kodanikega, kuid on ka selliseid, kelle tegevus on täiesti teadlik ja tahtlik.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles